Teleajakirjanik ja kommunikatsioonispets Igor Taro saadab oma tütre Pääsu Mikitamäe kooli, mis asub kodust vaid 3,5 km kaugusel ja kuhu lapsuke hakkab käima koolibussiga. “Ma usun, et väikeses koolis saab ta kindlasti väga hea põhihariduse. Tegelikult see maahariduse süsteem on küllaltki elitaarsel tasemel ja üsna personaalne — kui terve põhikooli peale kokku on 30 õpilast, siis on kõigi jaoks piisavalt aega,” arvab Taro ja lubab sel päeval isegi lipu heisata.

Poliitik Mailis Repsil on poeg Karl Robert juba kolmas laps, kes koolis läheb ja taaskord osutus valituks Vanalinna Hariduskolleegium. “Kui juba vanemad õed-vennad on ees, on sissesaamine natuke lihtsam,” nendib Reps ja lisab juurde, et kui esimesel lapsel oli vaja väga palju lisaõpet ja -tuge, siis Karl Robert läheb tavaklassi.

Näitleja Kersti Tombak paneb oma Eva-Marie Järva-Jaani Gümnassiumisse, kuhu neiukene sai sisse ilma katsetata ja saab liituda oma endiste lasteaia rühmakaaslastega. “Minu meelest peaks oluline olema laps, tema huvid ja vajadused, mitte ehk nii palju lapsevanemad ja nende huvid või see, millisena tahetakse oma last näha,” arvab Tombak, et eliitkooli minekut pole vaja punnitada.

EKA teadusosakonna juhataja Liisa-Ly Pakosta hindab traditsiooni ja paneb oma tütre Helena samasse kooli, kus käisid tema vanaema, ema ja kolm vanemat õde-venda — Inglise Kolledžisse. “Oluliseks oleme pidanud ka seda, et kool oleks kodu lähedal jalgsikäigu kaugusel,” lisab Pakosta.

Grete Lõbu noorem tütar Anna Magdaleena läheb Prantsuse Lütseumi, kus käib juba ka ta vanem õde Sofia Margaret, kes astub 5.klassi. “Prantsuse lütseum oli meie pere jaoks kõige sobilikum. Teise lapsega tahaks ju ikka, et ta läheks vanema õega samasse kooli, sest üks koolisüsteem on juba tuttav ja iseendalgi on nii kohanemist vähem,” leiab Grete.