Kogu tõde nisuõllest — see siin on baar, mitte tsirkus!*

Kas sinu kõrvale kõlab sõna “nisuõlu” sama kummaliselt kui “heeringasaiake”? Läbi aegade on õlut ju ikka odrast pruulitud, või sedasi kipume vähemalt arvama. Tegelikkuses on nisuõllel pikk ja põnev ajalugu ning eriliselt armastatakse seda maitseküllast jooki just vana õllekultuuriga maades nagu Saksamaal, Austias või Belgias.

Ka Põhjamaades, sh Eestis on nisuõllest saamas trendikas jook. Eesti õllesõprade huvi nisuõlle vastu illustreerib ka fakt, et lisaks mitmele Eesti väiketootjale tõi hiljuti enda nisuõlle turule ka Eesti juhtiv joogitootja A. Le Coq. Ehk mäletad veel reklaami, kus õlle serveerimist näidati üsna tavatul viisil, pudelit ja klaasi peapeale pöörates. Ühegi teise õlle serveerimisel pole selline rituaal vajalik, kuid nisuõlle puhul on see esmatähtis. Loe, miks see nii on.

Nisuõlle pruulimiseks kasutatakse pinnakäärituse meetodit, mis laias plaanis tähendab seda, et kääritamisprotsess toimub üsna soojal temperatuuril (15–20 °C). Nisuproteiinid moodustavad uduse õlletooni, mis tihtipeale on suisa valkjas. See on ka põhjus, miks nisuõllesid tihtipeale valgeks õlleks (weissbier) kutsutakse. Nisust pruulitud õlled on värske ja kerge maitsega ning tasakaalus happesusega. Õllesommeljee potentsiaaliga maitsjad tunnevad selles ka banaani-, nelgi- ja kergelt isegi närimiskummilaadset maitset.

Nisuõlledel on oma iseloomulik serveerimisrituaal, mis nõuab pisut käeosavust ja täpsust. Nimelt tuleb enne pudeli täielikku tühjaksvalamist pudelit käes tugevasti keerutada, et vabaneksid pudeli põhja ladestunud maitserikkad nisuproteiinid, mis annavad õllele selle iseloomuliku maitse ja värvuse. Õige maitsetäiuse saavutamiseks tuleks seega nisuõlut juua ennekõike klaasist. Nisuõlu ideaalseks serveerimistemperatuuriks on 5–7 kraadi. Spetsiaalne nisuõlleklaas on kõrge ja pealt laienev ning mahutab u 0,5 l õlut, jättes piisavalt ruumi ka vahu jaoks. Spetsialistid soovitavad enne nisuõlle valamist klaasi või kruusi veega loputada, sest märg klaas pärsib liigse vahu eraldumist.

Eesti tootjate nisuõlledest kõige viimasena müügile tulnud A. Le Coqi Alexander Weizen on erilise Saksa tehnoloogia järgi valmistatud nisuõlu, mida toodetakse väikestes partiides ja mis oma maitseomadustelt vastab Saksa weizen-tüüpi maailmaklassi nisuõlledele. Alexander Weizeni valmistamisel kasutatakse erilist kräusening meetodit, kus juba kääritatud õllele lisatakse osaliselt kääritamata õlut ning toimub topeltkääritus, mis annab õllele puuviljase järelmaitse ning rikkaliku vahu.

Miks otsustas suurtootja eriõllede teed minna?
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on nii maailma kui ka Eesti väikepruulijad toonud õlleturule väikepruulide trendi, mis tähendab erilisemaid maitseid ja väiksemaid koguseid. Tema sõnul on taoline suundumus ka suurtootjale põnev väljakutse, sest lisab senisesse õllevalikusse uusi ja erilisi maitseid. “Kuigi nisuõllede turg Eestis pole suur (0,3‒0,5% koguturust, ACNielseni andmete põhjal), on eestlaste jaoks tegemist uue, kasvava ja põneva õllede segmendiga,” sõnas Noop. A. Le Coqi juht on veendunud, et Alexander Weizen on huvitavaks vahelduseks lager-õlledele ning et uuest nisuõllest saab peagi ka oma joogikategooria liider.

Huvitavad faktid nisuõlle ajaloost

• Esimesed säilinud andmed nisuõllest pärinevad juba Egiptusest, 4. aastatuhandest eKr!
• Nisuõlle müük ja hind olid reglementeeritud juba Hammurabi koodeksis, Babüloonias 2. aastatuhandel eKr.
• Saksamaal 1516. aastal kehtestatud “Bayerischen Reinheitsgebot“ määras ära reeglid õlle müügi ja pruulimise jaoks, eesmärgiga vältida õlletegijate konkurentsi pagaritega väärtuslike toorainete pärast nagu nisu ja rukis. Seal oli klausel, et õlle pruulimiseks tohib kasutada vaid otra, humalat ja vett. 
• Nisuõlle monopol oli Wittelsbacheritele (Baierimaad valitsenud dünastia) tähtis sissetulekuallikas, millest kaeti maa valitsemise ja ka Kolmekümneaastase sõja kulud. Nõudlus nisuõlle järele kasvas ja ehitati keedukoda, milles oli isegi kabel, et töölised ei raiskaks aega kirikuskäimisele.
• Alles 18. sajandi keskpaigas andis suurvürst Karl-Theodor loa nisuõlle pruulimiseks ka kloostritele, mille järel sai nisuõlut lõpuks nautida ka lihtrahvas.

* Alexander Weizeni humoorikat teleklippi näed siit