TOP 9: Protestilauludest lihtlabase pornograafiani ehk kõige kõmulisemad Eurovisioni etteasted läbi aegade

 (16)

TOP 9: Protestilauludest lihtlabase pornograafiani ehk kõige kõmulisemad Eurovisioni etteasted läbi aegade
Foto: Scanpix

Eurovision on tuntud oma tihtipeale imalate palade poolest, ent mitme kümnendi jooksul on lauluvõistlus pakkunud ka rohkelt kõmu. Publik toob oma lugejateni 9 legendaarset eurolaulu, mille peale rahvas tänase päevani kulmu kortsutab.

1. Ping Pong, Iisrael (2000)

2000. aasta lauluvõistluse ajal pidasid Iisrael ja Süüria sõda. Ping Pong otsustas õli tulle valada ja rahu nimel peaproovis Süüria lippudega lehvitada. Raevunud Iisraeli poliitikud nõudsid riiklike väärtuste peale sülitanud pop-bändi eemaldamist Eurovisionilt ja ähvardasid neid vastase juhul rahastuseta jätta. Ping Pong lehvitas sellest hoolimata lippe ka finaalis, ent paraku noppisid nad võistluselt kõigest seitse punkti.

2. Conchita Wurst, Austria (2014)

Homoseksuaalide vastane Venemaa president Vladimir Putin nimetas 2014. aastal Eurovisionit “üleeuroopaliseks geiparaadiks”. Vahetult pärast seda võidutses lauluvõistlusel aga Austria muusik Tom Neuwirth ehk “habemega naine” Conchita Wurst. Fööniksina tuhast tõusmisest laulnud artist näitas oma võiduga koha kätta homofoobidele, kes teda võistluse eel ahistasid.

Seotud lood:

3. Stephane and 3G, Georgia (2009)

Vaid aasta pärast Georgia sõda Venemaaga, asuti lauluvõistluse vahendusel Vladimir Putinit tögama. Euroopa Ringhäälingute Liidu hinnangul oli pala nimega “We Don’t Wanna Put In” Eurovisioni jaoks “liiga poliitiline” ja Georgial paluti selle lüürikat muuta või võistlusele mõni muu laul esitada. Riik keeldus ja otsustas võistlusel mitte osaleda.

4. Paul Oscar, Island (1997)

Homoseksuaalne popartist tekitas oma etteastega suurt furoori. Pala “My Final Dance” lavanumbrit ilmestasid 4 lateksisse mähitud naisterahvast, kes end provokatiivselt vastu valget nahkdiivanit hõõrusid. Tänase päevani nimetakse Paul Oscari etteastet Eurovisioni ajaloo üheks riskantsemaks ja liialt seksuaalseks sõuks.

5. Dana International, Iisrael (1998)

Enne Conchitat oli Dana International — esimene transseksuaalne artist, kes 90ndatel oma riiki Eurovisionil esindas. Tema osalemine tekitas Iisraelis kõva vastukaja ning õigeuslikud juudid asusid lausa tänavatel protesteerima ja muusikule surmaähvardusi saatma. Dana näitas aga oma vastastele koha kätte ning haaras oma võimsa etteastega lauluvõistluse trofee.

6. Daniel Diges, Hispaania (2010)

Danieli looga oli küll kõik tiptop, ent tema number läks Eurovisioni ajalukku hoopis pöörase fänni tõttu, kes otsustas Hispaania eurolauliku etteaste ajal lavale hüpata. Fänni näol oli tegemist Katalooniast pärit kurikuulusa kaskadöriga Jimmy Jump, kes oli varasemalt seganud ka mitmeid tähtsaid jalgpallivõistlusi. Jimmy lõpetas vangikongis ning aset leidnud intsident pani Eurovisioni turvameetmed tõsise küsimärgi alla. Euroopa Ringhäälingute Liit avaldas suur kahetsust ja otsustas lähtuvalt auluvõistluse reeglitest anda Danielile võimalus pärast viimast pala uuesti lavale astuda.

7. Donatan ja Cleo, Poola (2014)

Kui Poola naasis pärast 2 aastat kestnud pausi Eurovisionile, ei osanud rahvas aimatagi, et süütu ilmega piigad nii vürtsika show võivad anda. Slaavi naistest ja nende kehavõludest pajatanud artistid astusid eurolavale nappides lüpsinaiste kostüümides ning vaatajad asusid neid süüdistama labases pornograafilisuses. Mainekas sopran Laura Wright nimetas etteastet lausa “pehmeks pornoks”. UK fännid valisid numbri oma lemmikuks, ent žürii arvestuses jäi pala siiski viimaseks.

8. Teapacks, Iisrael (2007)

Iisrael tekitas taas kõmu, kui saatis Eurovisionile loo “Push the Button”, mis kõneles “segastest valitsejatest” ja “maailmast täis terrorit”. Osad spekuleerisid, et pala peegeldab Iisraeli hirmu ähvardava tuumasõja ees, ent võistluse bossid näitasid sellele rohelist tuld.

9. Jean-Claude Pascal, Luksemburg (1961)

Luksemburgi võistluslugu “C’est peut-être pas l’Amérique” (“See ei pruugi olla Ameerika“ — toim.) esitati prantsuse keeles ning rahvas võttis seda kui Ronald Regani poolt juhitud Ameerika vastast protesti. Eurovisionil see pala sooja vastuvõttu ei saavutanud, lõpetades kahekümnest osalisest üheteistkümnendal kohal.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare