TOP 10: Kui riikidevahelised konfliktid osutusid muusikast tähtsamaks ehk Eurovisioni ümber lahvatanud poliitskandaalid läbi aegade

 (1)

TOP 10: Kui riikidevahelised konfliktid osutusid muusikast tähtsamaks ehk Eurovisioni ümber lahvatanud poliitskandaalid läbi aegade
Foto: SVEN NACKSTRAND, SCANPIX

Kiievis toimuva Eurovisioni ümber on lahvatanud Venemaad esindada soovinud artisti pärast, keda Ukraina oma territooriumile ei luba, suur skandaal (Loe lähemalt SIIT), ent tegemist pole sugugi esimese korraga, kui lauluvõistlusel on poliitika muusikast tähtsamaks kujunenud. Publik värskendab oma lugejata mälu ning toob teieni Eurovisioni ajaloo 10 suurimat poliitikaga seotud skandaali.

1. 1969

Kui Eurovision toimus Hispaania pealinnas Madriidis, otsustas Austria võistlemisest loobuda, sest ei tahtnud oma esindajat saata diktaatorlikku riiki, mida juhtis Francisco Franco.

2. 1978

Pariisis toimunud võistlusel keeldus Jordaania telekanal näitamast Iisraeli etteastet ning vaatajatele näidati hoopis fotosid lilledest. Kui Iisraeli esindanud Izhar Cohen & the Alphabeta võistluse kinni panid, kirjutas Jordaania meedia, et Eurovisioni võitis hoopis Belgia.

3. 2000

2000. aasta lauluvõistluse ajal pidasid Iisrael ja Süüria sõda. Ping Pong otsustas õli tulle valada ja rahu nimel peaproovis Süüria lippudega lehvitada. Raevunud Iisraeli poliitikud nõudsid riiklike väärtuste peale sülitanud pop-bändi eemaldamist Eurovisionilt ja ähvardasid neid vastase juhul rahastuseta jätta. Ping Pong lehvitas sellest hoolimata lippe ka finaalis, ent paraku noppisid nad võistluselt kõigest seitse punkti.

Seotud lood:

4. 2005

Liibanon pidi toona tegema Eurovisionil oma debüüdi. Riiki pidi looga "Quand tout s'enfuit" esindama Aline Lhud, ent Liibanoni telekanal tahtis Iisraeli artisti etteaste asemel näidata hoopis reklaame. Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) sai plaanile jälile ning Liibanon sai võistlusel osalemise keelu.

5. 2005

Ukraina ansambel Grinjoli pidi muutma oma loo "Razom nas bagato" lüürikat, mis oli oranži revolutsiooni hümniks. Teost peeti liiga poliitiliseks ning EBU palvel viidi läbi mõningad muudatused.

6. 2006

Serbia ja Montenegro, mis toona oli ühtne riik, polnud Ateenas toimuval Eurovisionil nõus esinema, sest kohalikud telekanalid ei suutnud nende esindaja suhtes jõuda ühtsele meelele. Aasta hiljem löödi riigid lahku ning mõlemad artistid said eraldi võistlustulle astuda.

7. 2007

Ukrainat esindanud Verka Serduchka loo "Danzing Lasha Tumbai" tõlkimisega seotud raskused tekitasid skandaali. Selle lüürikas esineb korduvalt sõnu, mis meenutavad vene "Head aega" ning Venemaa telepubliku seas tekitas see rohkelt vastukaja. Andrei Danilko eitas selliste sõnade eksisteerimist ja avaldas loo ametliku teksti, milles kõmu tekitanud fraas kõlas hopis nagu "Lasha Tumbai". Need kummalised sõnad lisati ka loo pealkirja ja autori jutu kohaselt tähendavad need mongoolia keeles "vahukoort". Rahvas ei jäänud sellega aga rahule ning ekspertide sõnul mongoolia keeles sellist väljendit ei eksisteeri.

8. 2007

Samal aastal tekitas taas kõmu ka Iisrael, kui Eurovisionile saadeti lugu “Push the Button”, mis kõneles “segastest valitsejatest” ja “maailmast täis terrorit”. Osad spekuleerisid, et pala peegeldab Iisraeli hirmu ähvardava tuumasõja ees, ent võistluse bossid näitasid sellele rohelist tuld.

9. 2009

Vaid aasta pärast Georgia sõda Venemaaga, asuti lauluvõistluse vahendusel Vladimir Putinit tögama. Euroopa Ringhäälingute Liidu hinnangul oli pala nimega “We Don’t Wanna Put In” Eurovisioni jaoks “liiga poliitiline” ja Georgial paluti selle lüürikat muuta või võistlusele mõni muu laul esitada. Riik keeldus ja otsustas võistlusel mitte osaleda, süüdistades Venemaad võistluse korraldajate survestamises.

10. 2012

Armeenia keeldus Bakuus toimunud Eurovisionil osalemast, sest oli mures oma esindajate ja delegaatide turvalisuse pärast seoses sõjaga Mägi-Karabahhi üle korraldajamaa Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Üle kahekümne artisti allkirjastas petitsiooni, mis nõudis Armeenia tagasi astumist Eurovisioni nimistust, sest vaid mõned päevad varem olevat Aserbaidžaani snaiper maha lasknud ühe Armeenia sõduri. Hiljem teatas Armeenia kaitseministeerium, et sõduri surmas oli süüdi hoopis tema kolleeg, ent riik polnud siiski nõus lauluvõistlusel osalema.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare