"Oli ka paar pikantset seika," jutustas ta. Nimelt oli üks konkursile saadetud lugu olnud täiesti eestikeelne pala, aga kahtlaselt Enrique Iglesiase loo moodi. "Puhas plagiaat," diagnoosis Normet.

Ühe teise loo puhul aga kuulas žürii pingsalt pala, kui järsku oli Anne Veski kõva häälega välja öelnud selle, mis ka teistel n-ö ära ühendas, mis lool viga oli: "See on ju "Amarillo"!" Nii oligi olnud - veidi teises võtmes, aga täitsa "Amarillo".

Üldiselt peab Normet tänavust lugudesaaki aga täiesti enneolematuks: kui varem on lugude seas olnud keskmiselt 30 kõlbulikku lugu, millest tuleb 10 välja jätta, siis nüüd jäi välja vähemalt sama palju häid lugusid kui pääses poolfinaalidesse, ent valik tuli langetada. "67 laulu läksid täna ülekuulamisele, millest 50 vääriksid tele-eetrit," sõnas ta "Ringvaatele".

"Ulmeline, kuidas on laulukirjutamise oskus Eestis arenenud. Tasub mõelda, et poolfinaale võiks rohkem olla - peab süsteemi üle vaatama. Aastaid justkui oskasid laule kirjutada vaid paar inimest, nüüd mitukümmend, vahe on vaid detailides ja produktsioonioskuses," märkis Normet.