5 punkti, mis aitavad ennustada, kes Eurovisionil võidab või kaotab!

Ennustamine on tänamatu töö, kuid keegi peab selle ometi ära tegema - eriti kui küsimuse all on selline suursündmus nagu Eurovisioni lauluvõistlus, mille kohta on kõigil miskit arvata. The Guardianis ilmus lugu, mis püüab nn eurovisioonivalemile läheneda analüütiliselt, võrreldes viimase 15 aasta võidulugude ning ka põrunud palade omadusi, tehes sellest mõningaid huvitavaid järeldusi.

1. Keel

Pärast seda, kui Eurovisionil 1999. aastal keelereeglid lõdvemaks lasti ning lugusid hakati lubama kirjutada ükskõik mis keeles, on vaid ühel korral tulnud võitjaks laul, mis pole olnud inglise keeles ning selleks oli Serbia “Molitva” aastal 2007. Ruslana “Wild Dances” ka, ent see oli siiski mõnevõrra erandlik, kuna lugu oli kirjutatud kahes, ukraina ja inglise keeles.  Järeldus: Võidulugu on tõenäoliselt inglise keeles.

2. Helistik

Nii publikul kui ka žüriil näib olevat eriline sümpaatia minoorses helistikus lugude vastu. Iseäranis menukad on lood, mis on kirjutatud D-minooris, mis on muuhulgas kuulutatud ka “kõige kurvemaks helistikuks”. Eurovisionil on see aga toonud vaid rõõmu ning seda koguni neljale viimase seitsme aasta võidulugudest, milleks olid “Molitva” (2007), “Fairytale” (2009), “Satellite” (2010) ja koguni Conchita Wursti viimase aasta võidulugu “Rise Like a Phoenix”. Sel aastal on D-minooris Kreeka ja Tšehhi lood - kas hea märk?

3. Helistikuvahetus

Kuigi modulatsioone ehk helistikuvahetusi peetakse üheks Eurovisioni osaks, kasutatakse seda tegelikult üpris vähe: tegu on riskiga, millest on vähe võita ja palju kaotada, kui midagi peaks sassi minema. Ka ei meeldi keerulised nihked neile, kes üritavad lugusid kaasa laulda - seega, pigem jääb võidulugu ühte helistikku.

4. Tempo

Liiga kiired lood lõpetavad viimasena: 128 lööki minutis näib olevat see limiit, mille ületamisega on puusse pannud ehk viimaste sekka tulnud koguni neli lugu. Aeglane on parem! Ometi oli ka Rootsi võidulugu "Euphoria" 128 lööki minutis, seega pole ka siin miski kivisse raiutud. Tänavu on 128ne lugu näiteks Serbial.

5. Sõnad

Arvestades, et inglise keel on paljude riikide laulukirjutajate jaoks ikkagi võõrkeel, siis on sõnade põhjal küllalt keeruline edu või põrumist ennustada. Näiteks on alates aastast 2000 kaks võitjat laulnud millegi käes hoidmisest, aga ka neli kaotajat. Nagu on selgunud viimaste kohtade põhjal, on üpris halb idee laulda südametest (üheksa tõestust), samas kui silmadest laulmine on osutunud pigem edukaks taktikaks (neli võidukat tõestust). Ka on laulud, mis mainivad halba ilma (vihma, äikest, välku) olnud edukamad kui lood, mis laulavad sinisest taevast ja päikesepaistest.