Vanaküla sõnul on kõigi kümne võistlusloo puhul tunda ühist joont — need kõik on rahustavad. “Aga mis on meie eesmärk? Võita Eurovisioon,” kommenteerib ta ja lisab, et inimesed ei märka rahustavat muusikat ning rohkem hääli saab siiski lugu, mis ärritab ja tähelepanu tõmbab. Maag lisab, et kuigi valik pole hea, tuleb halva mängu juure parim võtta.

“Kuulates Lenna Kuurmaa lugu „Rapunzel“ tundsin, et hing hakkas kasvama. Ja siin on põhjus, miks rahvas hääletab tema poolt. Praegune majanduslik masu surub ju meie hingi kokku. Ja see lugu kompenseerib survet,” ennustab ta edu just Lennale ning lisab, et Eurovisioonil saaks see lugu hääli tänu sellele, et Lenna toidab lauldes rahvast oma naiseliku energiaga.

“See naiselik energia, mis kasvatab ja paisutab, on igas naises, kes on suguvõimeline. Ainuke viga on see, et naised kingivad selle energia ärimaailmale. Väga vähesed naised oskavad seda anda mehele ja rahvale. Lenna suudab seda teha. Mina kui maag paneks rõhu selle energiale, sest inimese tähelepanu liigub ikka sinna, kus toitu saab,” kommenteerib ta.

Siiski on Vanaküla sõnul üks aspekt, millele Lenna tähelepanu pöörama peaks: “Juuri endast välja igasugune armukadedus, sest armukadedus ahendab seda naiselikku allikat. Kui Lenna saab eneseparandamisega hakkama, siis võib isegi viienda kohani küündida Eurovisioonil.”

“Eesti laulu” ümber toimuvat jälgides on Vanakülale jäänud silma, et enim püütakse upitada Rolf Juniori. “On tajuda, et investeeritakse sinna palju. Aga mina laidaks selle mõtte maha, sest Rolfi meesenergia on kinni ja tal pole toidet. Selle saaks siis lahti, kui temalt välja peksta isiklik ego ja eneseimetlus. Aga see on pikk protsess ja ei ole võimalik teostada Eurovisiooniks,” sõnab ta.

Lõpetuseks ütleb ta, et inimene otsib laulus hingeenergiat. “Millist lugu ta eelistab, näitab seda, millist energiat vajaka on, sest igas loos on mingi hingeline aspekt.”