Lahendamist ootavad saladused: Vastseliina unustatud lugu

Juulis hakkab Vastseliina linnuse iidsete müüride vahel lahti hargnema tõsielulistel sündmustel põhinev keskaegne müsteerium. See on kaasahaarav lugu reetmisest, seiklustest ja ootamatust armastusest. Erkki Koorti samanimelisel romaanil põhinev lavastus „Salakuulaja Vastseliinas“ jõuab Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis publikuni sel suvel. Etenduse lavastaja on Tarmo Tagamets.

Ühel suvepäeval saabuvad Vastseliina piiskopilinnuse müüre ründama Pihkvast saadetud vibukütid. Peategelase Markuse toob linnusesse selge ülesanne. Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ning mees peab leidma süüdlase. Kas süüdlane leitakse, millistesse sekeldustesse noormees oma katsumustel satub ning kas meeled võib segi ajada ka mõni ootamatu armumine, seda tuleb oma silmaga vaatama tulla.

„Meil on au olla osa Euroopa kultuuripealinna programmist ning pakkuda külastajatele ainulaadset võimalust sukelduda Vastseliina piiskopilinnuse salapärasesse minevikku,“ ütles Ivar Traagel, Vastseliina piiskopilinnuse juhataja. „Vastseliina linnuse keskaegne miljöö annab suurepärase võimaluse viia pealtvaatajad 14. sajandisse.”

Etenduste päevadel, alates kell 16.00, saavad külastajad osaleda linnuse aladel ajastutruudes töötubades, minna koos giidiga elamuskeskuses ringkäigule, külastada käsitöölaata ja maitsta autentseid toite.

Lavastuse peategelasi kehastavad Markus Truup ja Sten Karpov. Kaasa teevad Agur Seim, Karel Käos, Märten Matsu, Imre Õunapuu, Silva Pijon, Helgur Rosental ja mitmed harrastusnäitlejad Võrumaalt.

„Markus Truupi mängitav karakter on väga põnev ja mitmekülgne. Mees seisab silmitsi intriigide ja reetmistega ning peab avastama tõe keerulistes oludes. Sten Karpov mängib lavastuses vend (munk) Jacobit. Munk on etenduse kõige salapärasem tegelaskuju, kes ei räägi endast palju, aga on alati kohal, kui keegi kaotab oma elu. Tema suust pärineb ka paljuütlev lause „Patt on elu võtta, aga elu ongi patt“. Suvelavastus on põnev ja kaasakiskuv lugu, mis jääb meelde veel pikaks ajaks,“ jagas lavastaja Tarmo Tagamets muljeid.

Romaani „Salakuulaja Vastseliinas“ autor Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert, kes on aastaid töötanud kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Oma töös on ta peale Eesti valitsuse nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ja Ameerika Ühendriike. Praegu on ta sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja ning oma valdkonna teemade toimetaja Postimehes.

Lisaks romaanile „Salakuulaja Vastseliinas“ (2020) on ta kirjutanud teisigi keskajateemalisi seiklusromaane nagu  „Kättemaks Kirumpääl“ (2018), „Veritasu Tartus“ (2019). Ajaloolise triloogia seob tervikuks peategelane –  maarahva seast pärit sõjasulane Markus. „Kirumpää kättemaksus“ põgeneb Markus Vastseliina linnusest, aga alles viimasena ilmunud raamatust „Salakuulaja Vastseliinas“ saame teada, miks ta seda tegema pidi. Ajakohase õhustiku ja tõepärasuse tagamiseks on autorit kõigi raamatute valmimisel toetanud filosoofiadoktor arheoloog Heiki Valk.

Erkki Koorti esivanemad elasid enne II maailmasõda Kirumpääl. Vastseliina lugugi sündis selle paiga mineviku vägevuse ning kultuurilise eripära tõttu. Mitte ainult linnus, vaid ka ümbruskonna kultuur kandub oma iidsuses tänapäeva ning inspireerib. Võrumaa kagunurgas oli eestlaste kogukond, kelle jaoks oli relvade kandmine lubatud veel sadu aastaid peale seda, kui ülejäänud Eestis relva kandmine keelati. See rahvakild oli justkui omalaadne piirivalve eriüksus, mille ülesandeks oli pihkvalased Tartu piiridest eemal hoida.

„Nende sõjakus ning vaba meel nõudis kaasarääkimist selle piirkonna elukorralduses ning seda nad ka tegid,“ sõnas kirjanik Koort. „Just sellest hõimust sirgus ka sõjasulane Markus, kes eriülesandega Vastseliina linnusesse saadeti ja kelle seiklustest ajalooline romaan jutustab,“ lisas ta.

Tarmo Tagamets on Võrumaa juurtega näitleja ja lavastaja, kelle käe all on lavale toodud 12 menukat ning publikut köitvat lavastust. Ta peab oluliseks Lõuna-Eestisse kultuurielamuste toomist ja sealse kultuurielu edendamist. Ta on Võrumaal võru keele ja kultuuri arendamise eest pälvinud korduvalt tunnustusi.

„Teater on alati olnud lugude jutustamise kunst, mis peab publikut kaasa haarama ja kõnetama. Seekord oleme oma looga ajaloolises Vastseliina linnuses Võrumaal ja räägime päris oma kandi lugu. Lugu noorest sõjasulasest Markusest, kes peab tabama oma salka sisenenud reeturi… Loost ei puudu tõelised sõprussidemed ega särtsakalt vastuoluline armuliin. Lavastuslikult on minu eesmärk luua mastaapne vabaõhulavastus oma eriliste atmosfääri ja looduslike võimalustega. See on teater ajastule omase tõetruudusega, kus publik saab osa sajandite tagusest elust ja meelelahutusest.“

Ka meeskonna komplekteerimisel on lavastaja lähtunud inimeste seosest Võrumaaga või selle lähiümbrusega ja korraldajate rõõmuks on kõikidel see vajalik ühisosa olemas. „Hea on tõdeda, Lõuna-Eestist on pärit on palju andekaid ja tegusaid inimesi,“ lisas Tarmo Tagamets.

Etenduse lavana kasutatav Vastseliina piiskopilinnus  on muinasjutuline legendidest tulvil paik, kus lummava looduse keskel asuvad 14. sajandist pärinevad linnuse varemed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus ja palverännumaja, mõisapark ja matkarajad ning väike armas Teeliste kabel. Vana-Liivimaa kunagise võimsaima ja ilusaima kindlustusehitise linnuse kabelis leidis 1353. aastal aset Valge Risti ime, millest saati on Vana-Vastseliina lisaks tuhandetele patukahetsejatele ja palveränduritele olnud ka paljude kultuuri- ja ajaloohuviliste rändajate armastatud sihtkohaks. Aeg pole linnusele ega ka pühaks peetud kabelile armuline olnud ja praegu on selle kunagisest hiilgusest ja tuntusest üsna vähe alles.

Vastseliina piiskopilinnuse suvelavastus pakub mitte ainult meelelahutust vaid ka killukesi ajaloost ning loomulikult võimalust nautida ajastutruud õhustikku ja miljööd. Kui otsid suvist seiklust ja tahad avastada ajaloo unustatud lugusid, siis tule kindlasti Vastseliina linnusesse ning sukeldu keskaegsesse intriigide maailma!

Põhjus, miks Vastseliina linnus on palverändurite sihtkoht, sündis sajandeid tagasi aastal 1353, kui ühel ööl nähti kahte valges rüüs inimkuju risti seinalt altarile ümber tõstmas. Kolmas valges rüüs inimkuju põlvitas altari juures. Selle juhtumi tõesust kinnitasid mitmed inimesed. Ühe kirjelduse järgi kostnud kabelist aeg-ajalt ka imeilusat ladinakeelset laulu (ramis palmarum) ning riivi pandud ukse taga säras imeline valgus. Ime krooniks seisis altaririst vabalt ja ilma toeta altarikividel püsti.

Tol ööl sai Vastseliina linnus endale reliikvia, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas. „Meil on siin paavsti poolt õnnistatud pühakoht. Valge risti ime on üks neist müstilistest legendidest, mis on siin sündinud. Praegu on toonane kabelikoht tähistatud ja ristki seisab oma endisel kohal,“ rääkis linnuseisand Ivar Traagel. „Püha risti kabeli külastus andis keskajal 40-päevase indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse amnestia. Indulgents anti nendele palveränduritele, kes olid käinud preestri juures oma patte kahetsemas ja andeks palumas ning kes külastasid Vastseliina Püha risti kabelit kas Kristuse ülestõusmispühadel või Neitsi Maarja pühadel. Keskajal oli oluline vähemalt korra elu jooksul palverännak ette võtta. Palverändurite ja teiste huviliste tarbeks ehitati linnusealale palverännumaja, kus saab tutvuda palverännu ajaloo ning tänase päevaga. Põhjuseid, miks tänapäeval palverännul käiakse, on aga erinevaid. Kes tahab iseenda tundmisele lähemale jõuda, kes tahab end lihtsalt proovile panna, kes tahab oma usku tugevdada, patte kahetseda.“

Suvelavastuse „Salakuulaja Vastseliinas“ etendused jõuavad lavale 25.–28.07 ja 1.–4.08. Lisainfo ja piletid Tartu 2024 kodulehelt.