Trükikoja töötaja vallandamine ja igavene esinemiskeeld ehk viis seika, mida võiksid teada ansambli Ruja algusaegadest

20. augustil astub Lauluväljakul üles ansambel Ruja ning laval saab näha koos Rein Rannapit ja Jaanus Nõgistot. Tõotab tulla võimas show, sest neid kahte andekat muusikut ei lootnud enam keegi koos musiteerimas näha. Ürituse valguses toome sinuni viis põnevat seika ansamblist Ruja.

1.1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja". Tegemist oli Anderes Ehini loodus uudissõnaga. 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkas kandma just seda veidrat uudissõna.

2. Aastal 1972. tuli Rujasse Jaanus Nõgisto, keda tunti hüüdnime Väike Jaanus järgi. Nõgisto ei osanud toona nooti ning see tõi esialgu kaasa konfliktid Rannapiga. Nõgisto ei andnud alla. Ta tegeles probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida tal tuli õige pea Rujas mängima hakata.

3. 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Bändi tegijad oli üksmeelel, et ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha. Sealt saadi pealkirjata tekst, mis võeti linti ja millele pani Rannap austusest Led Zeppelini vastu pealkirjaks "Zeppelini triumf". See lugu oli tõeliselt erakordne ja raputav: raadiotöötajaid ehmatasid pikad müralõigud, tempovahetused ja muu ning eetris see lugu ei kõlanudki - Eesti muusikasse toodi julgust, vabadust ja improvisatsioone.

4. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert, kus esineti koos Kaljuste kammerkooriga, mis kandis siis veel nime Ruja-koor. Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud.
Kavaleht põhjustas ametnike hüsteeria. Kava esilehel olid kirjas ka lisaks Ruja lauludele eel-, vahe- ja järelmängud (muusikas levinud terminitega siis vastavalt "preludium, interludium ja postludium". Täiesti juhuslikult või mitte kasutas trükkal erinevat srifti nimetatud sõnade esitähtedeks. Kuna esimeses osas oli üks, teises aga kaks interluudiumit, tuli lõpptulemuseks neid esitähti ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises, selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Lisaks olla Ruja nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu.

5. 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. Sel perioodil loodud laulud ja ulatuslikud kompositsioonid moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast.

20. augustil näeme Lauluväljakul aga täiesti uut ansamblit Ruja, kus solistidena astuvad lavale Kadri Voorand, Ott Lepland, Robert Linna, Kristjan Kannukene, Priit Võigemast ja Karl Vilhelm Valter. Ühe osana kontserdist saab laval näha ka andekaid ja noori uue põlvkonna trummareid ning kitarriste. Ruja ühe õhtu põhikoosseisu kuuluvad Andres Põldroo, Laur Joamets, Henno Kelp ja Andrus Lillepea.