Tööl ei käida, tööd tehakse

Viimased kümmekond aastat räägitakse Eestis palju paindlikust töötamisest ja töökoha peresõbralikkusest. Töö- ja pereelu tasakaalu seostab tööandja töötaja emotsioonidega — see tähendab õnnelikku, rahulolevamat töötajat, kes omakorda loob paremaid tulemusi.

Pere- või töötajasõbralikkust nähakse tavaliselt kuluka organisatsiooni osana. Motivatsioonipaketti pakitakse võimalused käia trennis, kaasata tiimi ja nende peresid üritustele, luua kontorisse tingimusi, et ka lastel oleks mõnusaid tegevusi. Ettevõtted teevad järjest rohkem samme organisatsioonikultuuri muutmiseks. Esmased vajadused on tagatud — puuduvad näiteks kiusamine, palgalõhe või tervist kahjustavad töötingimused. Strateegilistes dokumentides kajastub ka peresõbralikkus kui ettevõtte väärtus.

Muutus algab suhtumisest

Tegelikkuses on rahaline toetamine vaid üks vaheetapp, kuniks juhtkond taipab, et töötajate rahulolu ja haaratuse tõstmiseks on vaja muuta hoopis suhtumist, mitte keskkonda. Kallihinnalistest hüvedest olulisemaks peavad inimesed võimalust ise otsustada, kus, millal ja kuidas nad oma tööd teevad. See aga eeldab, et töötajad on võrdväärsed partnerid ja juhtimisstruktuur muutub võimalikult horisontaalseks. Kaovad juhtide juhid ja kontrollide kontrollid.

Tööandjad on sunnitud rohkem oma töötajaid usaldama — aga kuidas sa usaldad, kui varasem kogemus on näidanud, et usaldust kasutatakse kergekäeliselt ära? Ikka on juhtumeid, kus haiguslehel olev töötaja jalutab kõige kiiremal tööperioodil hoopis kaubamajas vastu. Või on kontoris olles pool aega kulutanud oma lapse sünnipäeva korraldamisele. Kuniks töötaja tajub, et vastutus pole tema käes, siis võibki antud privileege kergelt ära kasutada. Töötaja peab tajuma, et tema tehtud otsustest sõltub kogu ettevõtte käekäik. Kes otsustab, see ka vastutab.

Edasi viib vastastikune usaldus

Lisaks on väga raske panna töötajaid tajuma usaldust. See jääb ainult sõnakõlksuks, kui samaaegselt peab otsene juht ise vastutama oma tiimiliikmete töö kvaliteedi eest või kui ka seadusest tulenevad protseduurid nõuavad erinevate tabelite ja dokumentide täitmist. Ametijuhendis on vaja välja tuua täpsed tööülesanded, tööajatabelisse on vaja märkida töötatud tunnid, tool peab olema õigel kõrgusel ja lamp peab näitama õiget valgust.

Sattusin eelmine nädal lugema artikleid mikromanageerimise kohta ning jõudsin artikliteni, kus juhtimisgurud nõustavad töötajaid, kuidas selle vastu võidelda. Järeldus on aga, et selle vastu võidelda ei saagi. Juhid tõstavad kontrolli, kui nad ei usalda ja kaotatud usaldust ei võida tagasi, kui hakata häälekalt sellega sõdima. Usaldust tuleb võita samm-haaval ja see on pikk protsess. Tööandja peab julgema usaldada ja töötaja peab usalduse välja teenima.

Ettevõte, kes on endale teadvustanud, et õnnelikumad ja rahulolevamad töötajad on üheks edu võtmeks ning toodavad suuremat tulemuslikkust, peab lihtsalt tegema otsuse, et senine kultuur vajab muutmist ja halbadest harjumustest tuleb loobuda. Kontrollist on vaja lahti lasta ja järk-järgult ära kaotada kõik protseduurid ja reeglid, mis on loodud ainult selleks, et igaks juhuks ikkagi „silm peal“ hoida.

Väljas Töötamise Päev näitab eeskuju

Oluline on mõtteviis, et tööl ei käida, vaid tööd tehakse. See mõtteviis eeldab ühelt poolt, et tööandja ei pea oluliseks igal hommikul kohale ilmunud peade üle lugemist ning teiselt poolt töötaja ise tunnetab töö tegemist proaktiivsemana. See ei ole lihtsalt koht, kus oma aeg ära istuda.

Kui töötaja tunnetab suuremat vabadust ja tööandjal kasvab usaldus, siis ettevõtte juhtkond hakkab rakendama töötaja ja peresõbralikku juhtimist alateadlikult ning iseenesest ja see muutub osaks organisatsioonikultuurist. Enam ei ole vaja kalleid motivaatoreid välja mõelda või pingutada igapäevaselt töötajate rahulolu tõusmise nimel. Asjad hakkavad juhtuma iseenesest ja enamik initsiatiive tuleb hoopis töötajate endi seast. Töötajatel tekib tunne, et nad ona osa ettevõttest ja nad panustavad ettevõtte heasse käekäiku samalaadse mõtteviisiga, mis tavapäraselt on omane omanikele ja partneritele.

Täna toimub Eestis Väljas Töötamise Päev. Päeva eesmärk on propageerida ajast ja kohast sõltumatut töötegemise viisi. Väljas Töötamise Päeva vastu pidevalt kasvav huvi näitab, et ettevõtted on aru saamas, miks on paindlikkus ja autonoomia tänapäeva juhtimises ülioluliseks muutunud. Tehnoloogia areng toetab igakülgselt võimalusi tööd teha, kus iganes töötaja seda sel päeval teha soovib. Tundub, et Eestis on tekkinud omamoodi tugigrupp, kus sarnaselt mõtlevad ettevõtted soovivad kord aastas koonduda ja oma meelsust näidata. Jääb üle vaid loota, et hea eeskuju on nakkav. Olen nende ettevõtete suurim fänn.