Käisid New Yorgis Lennoni radadel inspiratsioonireisil – jutusta sellest veidi lähemalt!
Nii reis New Yorki kui ka Liverpooli lähendasid mulle Johni inimesena ... lugesin eelnevalt raamatuid, vaatasin dokke ja kuulasin tema loomingut. New York on väga lahe. Algul arvasin, et see hunnik kivi ja klaasi pole minu jaoks, aga sealsed inimesed ja melu on unikaalsed. Külastasime koos Tajo Kadajasega eestlaste kogukondi ja laulsime väheke Ruja, Joalat ja Eesti vana biiti. Üks lemmikpaiku oli Central Park – seal asub ka Johnile pühendatud pargiosa Strawberry Fields ja kuulus Imagine mosaiik. Lennoni lood ja inimeste vool ei lõpe seal vist kunagi ning see on ilmselt New Yorgi üks nõutumaid paiku tänavamuusikutele. Muusikud olid päeva ilusti tundideks jaganud ja kohe, kui ma oma kitarri seal välja võtsin, oli järgmine muusik mul kuklas, et tema kord ja iga minut on arvel. Tahtsin seal maha laulda Urmas Alenderi kirjutatud “To Mr. Lennoni”. Ei tea, kas keegi seda üldse seal kunagi esitanud on. Kuidagi on nüüd nii juhtunud, et mai viimasel päeval on jällegi piletid New Yorgi lennule ostetud. Seekord on mul juba üle paarikümne Lennoni ja biitlite loo peas, nii et kes viibib juuni esimesel ja teisel nädalal New Yorgis, võib hea õnne korral mind neid lugusid Strawberry Fieldsil äkki ka esitamas kuulda.

Sinu esimesed mälestused Lennonist?
Konkreetsemad kauged mälestused puuduvad, aga mu vanaisa on suur biitlite fänn. Ta oli 60ndatel Vene sõjaväes radist ja tal õnnestus tööpostil olles kuulata Luksemburgi raadiost kõige popimat tolle aja musa. Kaadervärk oli seatud üles nii, et ühest kõrvast jooksis, mida tähtsatel ülemustel öelda on ja teisest kõrvast tulid biitlid, Elvis ja Rolling Stones.

Milline on sinu silmis Lennoni panus maailmamuusika ajalukku?
Neid asju, millega ta ajalugu tegi, on üpris palju. Olgu siis selleks biitlite tohutu ülemaailmne polulaarsus, millesarnast ükski bänd peale neid saavutanud pole, või ajaloo edukaim loomeduo Lennon ja McCartney. Toonased muusikud olid minu arvates oluliselt julgemad kui tänased, kombati rohkem piire. Muusika on nagu religioon – sellega saab mõjutada väga suuri rahvahulkasid, John sai sellest aru. Kuigi tema varanduseks hinnati surmahetkel üle 235 miljoni dollari, elas ta siiski üpris tagasihoidlikku elu. Ta elas rahvale, sarnastest tegelastest on täna puudu.

Millise legendaarse tegija laule veel sooviksid laulda?
2007. aasta superstaarisaates ütles Mihkel Raud mulle, et ma laulan vaid surnud meeste laule ja millegipärast nii ta kipub ka praegu olema. Tahaks nüüd ikka omaloominguga ka jälle välja tulla. Eks mul tekib kogu aeg lugusid, nii et sahtel hakkab üle ajama. Ansambel Üdiga sai loodud igasugust huvitavat muusikat, mis jõudis isegi The Who kitarristi Pete Townshendi kõrva, nii et ta mind BBC saate “The John Peel Lecture” otse-eetris ära märkis. Peab ikka endast proovima teha samuti sellise legendaarse tegija, nagu mu lemmikud Alender, Morrison, Hendrix ja Lennon.

Keda ise laval tahaksid näha?
Ostaksin kohe piletid, kui lähiümbruses esineks Maroon 5, One Republic, Kings of Leon, Sturgill Simpson või Aloe Blacc. Kunagi olin ka suur Prodigy fann ja selle muusika energia köidab tänaseni, seda kontserti tahan ma kindlasti Õllesummeril oma silmaga näha!

“Leia mu laulus Lennon” kontsert toimub 9. juulil Õllesummer Festivalil, Saku Läte Suvelaval ning keskendub suures osas Lennoni soolokarjääri loomingule pärast biitleid, mil sündisid lood nagu “Imagine”, “Woman”, “Working Class Hero”, “Mother” jpt, kuid ei ole välistatud, et saab kuulda ka biitlite ajatuid pärleid. Kontserdil kõlavad võimekas vokaal, laia kõlaga 12-keelne kitarr ja ühed ilusamad palad, mis iial loodud.

Õllesummer Festivali piletid on saadaval Piletilevis.