Saame tuttavaks. Jaana Kalmuse ja Margus Uuetoa peres kasvab kolm last: Andree ning kaksikud Hela ja Gerd, pesamunad. Nad reisivad palju, mida kinnitab aegade jooksul koju kogunenud kruusi ja külmikumagnetite kollektsioon. Põhjanaabreid on külastatud ennegi, enamasti ikka linnu. “Soomes olen käinud isegi tööl, 90ndte alguses maasikapõllul,” muheleb Margus ja on kindel, et seekord pannakse jalg maha ka mujal kui asfaldil.

Nõnda ka läheb. Võid veenduda selles, tehes nendega kogu reisi kaasa järgneval neljal nädalavahetusel LP veergudel ja Delfi videopäeviku vahendusel.

Hea puhkus algab heast planeerimisest

Kõlab kuidagi kulunult, aga sedasi on. Et pere naaseks puhkuselt õnnelikumana kui mindi, panid Jaana-Margus kokku reisikava, mis arvestas mitte ainult laste, vaid nendegi soove. Mis siis Soomes ees ootab? Loomaaed Helsinkis, lõbustuspark Tamperes. Emale midagi ilusat - saladusliku kõla ja kireva kujundusega šamaanitrummi meisterdamise kursus kuskil Kouvolas. Isale lihtne kanuuretk Näsijärvel. Analüütilise mõtlemisega Margusele oli kohe selge, et säärase siksakitamise juures pole paremat reisikaaslast kui auto. Ja miks ka mitte, kui tagapink sõidab tasuta – nii lubab laevafirma.

Mida võtta, mida jätta?

“Kaas tuleb võtta nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Ainult olulised asjad,” ütleb Jaana, kontrollides üle laste kohvreid, sest nende majas pakib iga reisisell oma asjad ise. Ka kõige väiksem. Üks, mille kõik kohe kaasa võtaks, on viieteistaastane kodukass Lonni. Aga Lonni suuremad tiirud on juba tehtud ja nii ei jää tal üle muud, kui end vaguralt pehmesse diivanisse litsuda, silmis igatsus hea naabrimehe järele, kes kokkulepitud ajal ninaesist sättima tuleb.

Soome võib muidugi minna, kaks kätt taskus ja paak pooltühi, sest toidukraam, kui ise süüa teha, pole röögatult palju kallim kui siin. Kütusehinnadki istuvad üsna samas augus. Aga siiski, kui paak Tallinnas triiki täis võtta ja moonakott ühes, säästab raha üsna mitme jäätise jagu. Asi, mida piiri taga naljalt ei leia on Värska ja nii on pere reisiks võetud Renault pakiruumis seda terve plokk.

Valged varesed kalevipoegade keskel

Autoga on ikka mõnus. Pargid aga laeva kõhtu ja võid nautida vabalt kõike, mida pakutakse. Pole vaja kotte valvata ega midagi. Käi ringi nagu kapten. Merigi näitab seekord oma pehmemat poolt. Perepoeg Andree on üsna veendunud, et alus, mis neid vaid paari tunniga Soome kannab, saaks hakkama ka suurema lainega, sest “see on ikkagi Superstar, mitte mingi tavaline laev”. Õigust räägib, ja kui täna veidi väristab, siis on see pigem sellest, et kalevipojad maruliselt jalgpallile kaasa elavad. Ekraanid on laevas igal pool ja kõik nad näitavad täna jalkat. On päev, mil Island tuuseldas Inglismaad.

Vedas. Rahvast on pigem vähe. Peamiselt esmaspäevased Soome tööle siirdujad, nii vähemalt tundub. Lisaks asjalikud rekkajuhid ja ühesugustes lipsudes-pintsakutes ärimehed. Üsna vahva seltskond, kelle vahel heledates suveriietes patseeriv puhkusereisija on kui valge vares. Rohkem muidugi reisi eesmärgi kui riietuse poolest.

Meelele ja keelele

Merereisi lahutamatu osa on toit.Laev täidab selles osas kõigi ootusi. Pere testib nii Rootsi lauda kui Business Lounge’i toiduvalikut ja sõnab kui ühest suust, et kundesid toidetakse siin võrdväärselt hästi. Isegi lapsed, keda ehk vahel nirumas söömises süüdistada võib, tõstavad täna isukalt juurde. Aga mine tea, ehk on selle põhjuseks desserdivalik, mille juurde pääseb alles siis, kui supp söödud. Ainus ehk mis kaksikuid Gerdi ja Helat kimbutab on see, et nuge kahvleid ülemiselt riiulilt päris ise kätte ei saa. Aga mille jaoks need pikemad siis on. Läbi kolme korruse kõrguva klaasseinaga baari Dolce Vita jätavad Jaanika ja Margus täna siiski vahele. Järgmine kord, perereis ikkagi.

Lotte hoiab lapsi

Tänuväärne asi see mängutuba laevas. Kui keegi veel lastega tegeleb, ja seda juhtub siin tihti, võid rahulikult ringi jalutada, joobuda aroomidest parfüümipoes või teha lihtsalt tööd. Õigel eestlasel on perepuhkusel ikka arvuti kaasas ja tasuta netti jagub laevas kõigile ühest kaldast teiseni. Kaksikud panevad mängutoa vastupidavuse tõsiselt proovile. Valu saavad nii liumäed, mängumaja kui väiksed autod, mille seljas Gerd üleüldises saginas uhkemaid pöördeid võtab. Särk on märg, aga kuna meretuul laeva ei pääse, pole külmetamist karta. Aga kus siis Lotte on? Seina peal, kujunduses, nagu filmis.

Maa paistab

Veel jõuab kähku poodi. Luurata veidi suveniire, mida tagasi tulles sõpradele osta. Jaana teeb pikema peatuse prilliriiuli ees. Kas ka kaubaks läheb, näed reisi videopäevikust Delfis. Kuigi laeva kauplused on soodsad kohad varude täiendamiseks, on meie reisiseltskonnal kõik vajalik Soomes ellu jäämiseks kaasas. Pealegi maa juba paistab. Ja laevatekilt Soome saarestiku kadedusega vaatlemine on alati kohustuslik, kui ilm lubab. Täna lubab. Nii kuvatakse silmapõhja armsaid punaseid saunakesi veest väljas kaljunukkidel, paadikökse ja inimesi, kel õnneks kõik olemas. Nali naljaks, aga tõesti, tuleb kohaneda Soome kaljuste kallastega, mille ilu vaid mõne päeva pärast kanuuretkel hinge röövib.

Laev muide randub ilma ainsa müksuta. Avab äkki kõhu. Võib sõita. Tere, Soome!

Jaana, Marguse ja laste Soome-seiklus jätkub siinsamas nädala pärast. Siis selgub, mis ootab ees Korkesaari loomaaias äsja sündinud Amuuri tiigri kutsikaid, kohtume vihaste lindude ja poroburgeriga.

Pere seiklustel hoiab silma peal Delfi “Sinu moodi Soome” videopäevik aadressil www.delfi.ee/minusoome

Jaga
Kommentaarid