"Kunagi käis mul selline imearmas ajakiri nagu Täheke ja sealt sai kusagil seitsmeselt pähe õpitud see Olivia Saare luuletus. Pidin seda jõuluturul lugema, et saada päkapikult pisike pakk. Hea lihtne ja armas! Minul lapsena kunagi jõuluvana ei käinud ja see variant mulle sobis. Alles Tomiga esimesi jõule koos pidades nägin ma seda habemega härrat esmakordselt lähedalt. Mingil põhjusel jõuluvana mulle väga ei sobi :)," kirjutas Anni Publikule.

"Valge puu"
(Olivia Saar)

Üks punane mari
ja lumine puu.
Pikk sinine vari,
külmkollane kuu.

Üks tilluke mari,
nii punane see,
aga all jookseb
kellegi kelgutee.

"Ühe korra pidime seltskonnaga lugema ka mitut luuletust ning kuna meil rohkem ette valmistatud polnud, siis mõtlesime kohapeal paari minutiga ise välja lühikese riimi, mis oli midagi sellist (täpselt ei mäleta, aga midagi analoogset)," meenutas ta oma teise pakisalmi sünnilugu.

Julutuli eredalt
perekonda teretab.
Jõulusaan me koduteel
kinkidega helendab.

Jõulutaat nüüd ruttavalt
luuletusi tunnustab.
Isa oma tujuga
pahandused unustab.