PUBLIKU INTERVJUU | Mikk Tammepõld: Ruja kasutas läbi aastate tugevaid, julgeid ja ajatuid tekste. Need laulud kõnetavad meid ka tänasel päeval

 (16)

PUBLIKU INTERVJUU | Mikk Tammepõld: Ruja kasutas läbi aastate tugevaid, julgeid ja ajatuid tekste. Need laulud kõnetavad meid ka tänasel päeval
Foto: Teet Malsroos, Õhtuleht

Ruja-aasta jätkub, sest 28. detsembril on vinüüli "Põhi, lõuna, ida, lääs..." esitluskontsert, kus esitatakse Ruja progeperioodi avalikkusele teenimatult varju jäänud lugusid. Ruja lugude (ja hiljem ka omalugudega) astub lavale ka Mikk Tammepõld oma bändiga.

Sa oled varem ka Ruja muusikat esitanud ja maininud Rujat kui suurt mõjutajat enda muusikutees, mis on selles projektis erilist, mida uut oled Ruja kohta avastanud?

Avastasin, et endiselt on Ruja väga äge bänd ja see muusika läheb mulle korda. Ruja on minu jaoks üks olulisemaid Eesti bände mille muusikaga ma olen üles kasvanud. Kui mulle tehti selline pakkumine, et esitada oma bändiga Ruja loomingut uue vinüüliesitluskontserdil, siis ei olnud pikalt vaja mõelda. Tuli vaid bändiliikmetele auk pähe rääkida, sest selle repertuaari omandamine üheks kontserdiks on paras väljakutse ja töö. Kui aga tagasi vaadata, siis kunagi aastaid tagasi Ivo Vartsi viiekümnendal juubelil sai esitatud kaks lugu koos Kappeli, Nõgisto, Kuulbergi ja Vartsuga. Kui Ivo mulle toona helistas ja küsis, kas ma oleks nõus sellise seltskonnaga paar Ruja lugu esitama, siis oli see minu jaoks väga suur tunnustus ja hetkeks selline ebareaalne, uskumatu tunne. Justkui oleks Queeniga lavale lastud. Need kaks bändi olid mu väga suured lemmikud siis, kui mul tõsisem huvi muusika vastu tekkis.

Seotud lood:

Esitad kontserdil nii enda kui ka Ruja laule, millised Ruja laulud esitusele tulevad ja kuidas need välja valisid?

Nagu ka ilmuval topeltvinüülil kuuleb kontserdil minu bändi esituses laule nn. Ruja progeperioodist kui bändis olid Kappel, Kuulberg, Nõgisto, Varts ja Alender. Kõlavad näiteks “Ei mullast”, mis on minu arvates üks ilusamaid laule üldse ja näiteks Erkki-Sven Tüüri kirjutatud “Avanemine”.

Kappeli ja Nõgisto nn. progrepeiood on jäänud pisult unustusse, kas oled kuulanud plaadil olevaid varem avaldamata lugusid? Kui jah, siis kas mõni neist jäi eriti hästi kõrva?

Suur osa on minu jaoks juba tuttav muusika, aga 28.detsembril esitame ka ühe seni avaldamata Ruja loo mille kontsertsalvestuse Nõgisto kuskilt lintidelt välja urgitses ja mis nüüd ka vinüülil kõlab. Loo nimeks on “Oh öelge doktor”. See on Kappeli kirjutatud laul Juhan Viidingu luuletusele “Dialoog doktoriga”.

Milline Ruja nn. periood oli esimene, mis sinu teadvusesse jõudis või mida kõigepealt kuulama hakkasid?

Ei teadvustanud endale mingisuguseid perioode. Mina leian Ruja igast perioodist laule, mis minu jaoks ka sajandal kuulamiskorral n.ö ära ei väsi.

Kellelt sa eeskuju võtad, kui Ruja lugusid esitad? Kas Urmas Alendri omapärane maneer tahab muusikaga kaasa tulla või jääd ikkagi iseendaks?

Võtan eeskuju lauludest. Mingid manerismid on nendesse lauludesse sisse kodeeritud. Tuleb laulda laul enda omaks, nagu interpreteerimisega ikka on.

Kuidas sujub koostöö Jaanus Nõgistoga? Teatavasti on Nõgistol ja Rannapil omavahel proovides tihti eriarvamused, kas ka sinul tekib neid Jaanusega?

Meil ei ole Jaanusega eriarvamusi tekkinud. Me ei tee ka koos proove, sest kontserdil esinen oma bändiga, kuhu kuuluvad trummar Ken Koemets, basskitarrist Viljar Norman, kitarrist Priit Jääger ning klahvpillimängijad Kaspar Tambur ja Triin Kala. Vaidlen proovides hoopis nendega. Pigem püüame siiski laule ühtemoodi mõista.

Ruja muusikas ja ka su enda sooloplaadil on laulude lüürikaks kasutatud Eesti tuntud luuletajate tekste. Kas näiteks Viidingu jt. tekstide kasutamine on inspireeritud Rujast?

Mingil määral alateadlikult kindlasti, aga minu sooloplaadi laulude sünnis on pigem süüdi ikka huvi Eesti luule vastu.

Milles seisneb sinu arvates Ruja fenomen? Teades, et nad ei olnud kunagi tegutsemisajal kõige populaaresem bänd Eestis, kuid samas tänapäevaks on Ruja tõusnud kusagile kõrgemale tasemele.

Nad kasutasid läbi aastate tugevaid, julgeid ja ajatuid tekste. Need laulud kõnetavad meid ka tänasel päeval. Neis on sisu.

Mis on pakkunud kontserdiks valmistumise juures sulle kõige rohkem rõõmu või põnevust?

Esimene proov. Kui see läbi sai ja mulle oli selge, et me saame sellest materjalist jagu. Hea bänd on mul, see teeb rõõmu.

"Põhi, lõuna, ida lääs..." vinüülil olev muusika on loodud umbes 40 aastat tagasi, viis aastat enne sinu sündi. Mis on see, mis sind selle muusikaga ühendab?

See muusika kõnetab mind. Nagu eelpool mainisin, on Ruja minu muusikuks kujunemisel mänginud olulist rolli.

Ruja vinüülplaati "Põhi, lõuna, ida, lääs..." esitletakse 28. detsembri õhtul kell 20 Vaba laval, kus Jaanus Nõgisto räägib plaadi sünnist; õrnemaid lugusid esitab Liisi Koikson, keda saadavad Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm.

Esitluskontserti korraldab Ekspress Meedia. Pileteid saab osta SIIT.

Loe veel

Tähtede mäng
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare