"Noor ema, vast selline kahekümnene, ootas peatuses bussi ja vahtis ainiti mobiiltelefoni oma peos. Tema mõneaastane laps tammus omasoodu, ühel hetkel sõiduteele nii ohtlikult lähedal, et keegi lapse varrukast kinni haaras. See keegi polnud tema ema. Oh ei, too kaevas õndsas teadmatuses mööda interneti avarusi ega teinud last märkamagi," sõnab Raud.

"Sain siis aga aru, et olen ise täpselt samasugune,” avaldab Raud ja lisab, et jätab nüüd lastega õue minnes telefoni koju.

"FOMO ehk fear of missing out ehk paranoiline hirm millestki olulisest ilma jääda tekitab minus (ja bussi ootavas emas) võimekuse põhjustada olukord, kus me tõepoolest millestki olulisest ilma võime jääda. Sest kas on midagi olulisemat lapsest, kes ise veel täpselt aru ei saa, kui kiiresti üks auto ristmikule läheneb ja mis juhtub siis, kui selle rataste alla jääda?”.

Pikemalt saad Mihkli arutlust lugeda tema blogist.