"Jüri esitus oli väga hea ja midagi pole öelda – see on ka sisulises mõttes väga hea lugu. Ta on šarmantne ja suurepärane noor artist, aga kogu seda eilset vaadates tuleb öelda, et esitusest jäi jõudu natuke puudu, mis oleks lahmanud ja inimestele raksaki mõju avaldanud. Midagi jäi nagu kröömike puudu. Eriti teistega võrreldes, kes samuti üksi laval olid. Mulle tundus, et Jüri ei täitnud lava 100-protsendiliselt ära oma fluidumiga. Täpselt ei oskagi seletada: lugu on ju hea, taust maitsekas, aga kes teab, mis see on, mis inimestele mõjub, kes hääletavad,” sõnas Pajusaar.

“See pilt on jube kirju iseenesest ja alati loeb ikkagi see, missugused on kõrval ülejäänud etteasted. Selleks, et läheks hästi, peavad kõik komponendid paigas olema, kaasa arv õnnekomponent. Sul võib olla hea lugu, aga mõned nõrgemad lood teevad nii pöörase visuaali, et kodanik, kes muusikast suurt aru ei saa, aga kellele meeldib hääletada, siis see hääletabki selle meeletu visuaali peale. Ei saa unustada, et Eurovisionil on võitnud ka lood, kus pole mingit erilist mürglit laval, ei tulemöllu ega visuaalidega ekraanidel, põrandal või laes. Oleks väga kift, kui keegi teaks seda valemit, kuidas Eurovisionit võita. Nagu ma aru saan, siis rootslased ja iirlased on sellele tihemini pihta saanud, mis toob edu, aga selge on see, et lugu peab ikka metsikult hea olema, samuti artist, kes selle välja veab,” sõnas ta.

“See on unikaalne võimalus ja kurvastada pole siin midagi. Esimene emotsioon on ikka, et oleks olnud äge finaalis olla, kuid kurvastada pole midagi. Tahaksin toonitada, et kõik artistid, kes üldse saavad Eurovisioni lavale, on juba võitnud ja finaali mittepääsemist ei maksa üle dramatiseerida. See pole 100-meetri jooks, kus kõik on mõõdetav, et kellel kehvem aeg, see tagapool. See on ikkagi mäng, nagu Jüri lugugi ütleb. Kõik normaalsed inimesed peaksid rõõmu tundma, et meil on nii vinge artist nagu Jüri ja et ta sai nii kõrgetasemelisel võistlusel osaleda. Seal on ju hetkel maailma parim visuaal- ja audiotehnika. Lava, valgus, backstage ja kõik on maailma viimane sõna. Kõik, kes saavad selles osaleda, ja seda kõike maitsta ja nuusutada, on väga õnnelikud inimesed. Ja kui meie Eesti inimesed saavad selliseid kogemusi, siis on see edasiminekuks suur lisa. Selliseid kogemusi ei saa ühedki artistid, välja ärvatud maailma kõige suuremad staarid.”

Ühtegi iseloomulikku joont tänavusel Eurovisionil Pajusaar veel tuvastanud pole. “Lugude lõikes on eri stiili ja stilistikaga suundade mõttes viimastel aastatel küllalt sarnane olnud. Midagi uut ma küll ei kuulnud ja galerii on umbes samasugune nagu eelnevatel aastatel,” märkis helilooja.