Perekond Uuetoad ootab täna ees kanuuretk Tapatora saarele. Välismaisest kõlast hoolimata asub see otse Tampere külje all ja on Näsijärve suurim saar. Suurepärane sihtmärk päevamatkaks! Jaanal, Margusel ja lastel läheb Soomes juba neljas päev. Käidud on loomaaias, kohtutud vihaste lindude ja šamaan Ariga ning tehtud muudki põnevat.

Kunagine kingapealinn

Tiirutame autoga 1930ndate hakul rajatud äravahetamiseni sarnaste eramajade vahel, et leida pood, kus täiendada piknikukorve. Päev tuleb pikk ja üksi šoksiga läbi ei aja. GPSi asemel juhatab esiistmel teed proua Liisa Tyllilä, üks meie tänastest võõrustajatest perefirmast Hiking Travel Hit, mis pakub matka- ja sporditeenuseid. Ta räägib haaravalt Tampere ajaloost, kunagisest kingatööstusest ja sellest, kuidas üks tehaseomanik oma töölistele selle sama armsa linnajao rajas.
„Tamperes oli kunagi väga võimas tekstiilitööstus. No ja kus naisi palju, seal kingi kulub. Nii rajatigi siia kingavabrikud, mis parimatel aegadel andsid tööd üle kolmetuhande kuuesajale inimesele. Neist suurim Aaltose oma.” Veel 1960ndatel tegutses Tamperes üle kolmekümne kingavabriku, tänapäeval vaid mõni üksik töökoda, sest kvaliteetne Soome king ei suuda imporditud jalavarjude hinnaga võistelda. Sestap meenutavadki kunagisi kuldaegu vägevad tööstusarhitektuuri monumendid, mida leiab kogu linnast.

Minu moodi Soome 4.päev

Enne kanuusse minekut

Jaana ja Margus on pisut mures, sest mälestused kanuuretkedelt Eestis on kõike muud kui kuivad. Eriti pereisal, kes juba mitmendat aastat seiklusspordi sarjas Xdream A-rada künnab. Kuidas jaguneda kolme lapsega paatidesse, kuhu mahub vaid paar sõitjat? Ja siin tuleb suurim üllatus! Botikutes ja traksipükstes Tapio veab paadikuurist üksteise järel välja kanuud, milles seitse istmerida, suurimas isegi üheksa. Sellisesse paneb istuma isegi väiksema firma, perest rääkimata. Tapio sõnul suudavad nad korraga kanuudega järvele viia koguni terve bussi, kui ainult Eesti suvepäevalistel tahtmist oleks.

Enne kui algab sõit saladuslikule saarele, saavad kõik selga õiges mõõdus päästevestid ja pihku kasvu järgi mõla. Järgneb instruktaaž, sest juhuse hoolde ei jäeta Soomes miskit. Sportlase kohta ehk pisut kõhukas Tapio näitab trigonomeetrilise täpsusega ette õige mõlatehnika. Nii liigutab end mitmekordne Soome meister aerutamises, kohaliku sõudeseltsi ohutuspealik, kogenud veematka ja seikluspordi juht. Tema juba kehva kanuusse ei istu.

Eestis tehtud, hästi tehtud

Päris uhke on ronida Soomes kanuusse, mis tehtud eritellimusena Eestis. Uuetoade kanuu on nii lai, et selle keskkohas mahuks vabalt kõrvuti töötama kaks täiskasvanut. Viieliikmeline pere ja piknikukraam mahub siia ära rohkem kui vabalt. Tapio sõnul on tema ja isa loodud paatide eeskujuks voyageur-tüüpi reisikanuud. „Need on äärmiselt stabiilsed ja mugavad. Lisaks väga hea liikuvusega.” Tapio sõnad saavad peagi kinnitust, kui Tapatora poole seilame.

„Selleks et Hela, Gerd ja Andree suudaks püsida ema-isaga samas taktis,” õpetab Tapio, „tuleks neil vette pista vaid väike osa aerust.” Sedasi hoidvat head tempot ja jõudvat ruttu kohale. „Minuga oli sama lugu, kui teismelisena koos suurte meestega neljapaati võistlema pandi,” meenutab oma spordiminevikku Tampere paadimees ja juhib kanuud keset järve üle madaliku, kus mõla vaid paarikümnesentimeetrises vees kaljunukke riivab. Looduse ilu on siiakanti antud ikka heldelt. Veerand tundi veel ja olemegi kohal.

Minu moodi Soome 4.päev

Grill-lõuna à la Finlande üllatab

Randume Tapatoral liugleva hülge stiilis. See on lihtne! Võta täiskiirus üles ja kihuta risti kaldasse. Kui kanuu maani jõuab, kalluta end selili ja liugledki Näsijärve kõige suuremale saarele nagu hüljes. Kuigi järv ise on oma nelikümmend neli kilomeetrit pikk, pole saarel ruumi rohkem kui pool hektarit. Aga seda katab mõnus männitukk.

Tapatora keskel lömitab majavare, mille kohta räägib Tapio: „Elas siin kunagi üks. Pärandas maja oma järeltulijatele, kes ei saanud kokkuleppele. Lakkamatutes pärandivaidlustes jõudis asi nii kaugele, et nüüd on kogu see kupatus Tampere omandis ja saarele võib tulla igaüks.”
Seamegi end linnamaal laagrisse, joome teed ja lesime soojal kaljul. Kõik ootavad seda Soome grilli. Vaid pereisal on, fotoaparaat peos, asja männilatva. Turistipilt tahab tegemist. Nuudel-puudel-gurmeega hellitatud puhkaja võib Soome matkaeine imestama panna. Mis mõttes vorst toki otsa, siis paberkotti ja ketšup peale? Aga nii ta on ja ajab karustes oludes asja kenasti ära. „Mis seal ikka. Võib ka vorsti,” võtab asja kokku Margus, kelle peres lihamassiga täidetud soolikajupiga grilli väga ei narrita. Siin tasubki kõrva taha panna, et kui soov Soome grill-lõunal midagi peenemat nautida, tuleks see ise kaasa võtta.

Tuhandemargane sedel

Tagasiteel teeb Tapio juttu paatidest, seda asja tunneb ta tõesti hästi. Naerab Venemaa keisririigi avantüüri üle rajada 1916. aastal Näsijärvele sõjalaevastik: „Aga siin ta seisis kaks aastat. Isegi kai koos venekeelsete kirjadega on alles. Võtsid aga soomlastelt lõbusõidulaevad ära. Hiljem selgus, et ei saa kahureid peal panna.” Ja siis korraga meenub Tapiole euroeelne tuhandemargane sedel, mida ehtis Soome õpetlase ja kirikumehe Anders Chydeniuse (1729–1803) näopilt. „Kas tead, et tema magistritöö rääkis Ameerika tohupaatidest ja on esimene paaditeemaline raamat Soomes?” Reisiseltskond muidugi ei tea, aga on õnnelik, kui eesti paadimeistrite tehtud kanuudel järve ilu uuesti läbi elab ja turvaliselt Tampere külje all randub. Homme ootab lõbustuspark ja Soome kõige suurem „Ameerika mägi”.

Minu moodi Soome 4.päev

Mis kanuuretkel veel juhtus ja kuidas lapsed Jana märjaks pritsisid, saad kuulda-näha Delfi TV kaudu.

Tyllilä pere pakutavad seiklemisvõimalused leiad kodulehelt www.hikingtravelhit.fi.

Jaana, Marguse ja laste Soome-reis saab lõpu siinsamas nädala pärast. Siis külastatakse Särkänniemi lõbustusparki, kus lapsed hulluvad ja kuivaks ei jää keegi.

Jaga
Kommentaarid