Mida teevad Sinu meeled pimeduses?

Pimeõhtusöök on põnev üritus, kus täiesti pimedas ruumis serveeritakse kolmekäiguline õhtusöök ning elust vaegnägijana räägib õhtujuht Julia Kabanova. Muljeid „Õhtusöögilt pimeduses“ jagab Kingitus.ee praktikant Sigrid.

Ma arvan, et kõige parem on minna „Õhtusöögile pimeduses“ igasuguste eelarvamuste ja teadmisteta ning seetõttu ei taha ma teile üldse palju ette rääkida. Võin aga kindlalt öelda, et tegemist on väga põneva viisiga oma õhtu sisustamiseks ja soovitan kindlasti teistelgi minna.

Restoran Kruasse kogunenud inimesed olid kõik veidi ootusärevad, keegi ei teadnud päris täpselt, mis neid ees ootab. Ootusärevaks tegid küsimused, mis tavalise restoranikülastuse puhul kunagi jutuks
ei tuleks: „Kas toitu nägemata maitseb see ikka samamoodi?“, „Kas siis, kui ei näe näppugi suhu panna, jõuab toit ikka korralikult suhu?“ ja ehk kõige naljakamalt: „Kas selleta, et keegi teine sinu mugimist näeks, on ka mõnusam süüa?“.

Peagi said kõik juba ise neile küsimustele vastused otsida ja ühelt õhtusöögi läbiviijalt Julialt kõike huvitavat pärida. Kõige vingem oligi kogu ürituse juures meie giid Julia, kes andis oma mõnusate
seletustega võimaluse saada osa hoopis teistsugusest maailmast, kui oleme tavaliselt harjunud, ning pakkus õhtu jooksul väikeseid üllatusi.

Pimedus tundus alguses täiesti võimatult pilkane. Olen isegi mõnel augustiööl maal tundnud, et pimeduses ei näe ei ööd ega mütsi, aga tegelikult ei olnud ma kunagi olnud pikalt ruumis, kus on püsivalt pime. Väga põnev oli seega teada saada, kuidas silmad ja teised meeled sellele reageerivad ning pean ütlema, et alguses oli ikka veider tunne küll. Julia rääkis, et üks osaleja oli kunagi pärast pimeda kogemist tunnistanud, et kuigi ta oli alati arvanud, et kardab pimedat, ei olnudki üldse hirmus.

Toitu oli huvitav süüa just seetõttu, et sa ei teadnud täpselt, mis sind taldrikul ees ootab. Muidugi võisid kindel olla, et Krua toidud on maitsvad, aga seda oli ikka raske tabada, kas olid oma taldrikult
kõik toidu juba ära söönud. Suur kiusatus oli väikese lapse kombel näpud otse salatisse pista. Seda tahaksin aga samuti mainida, et õhtusöök pimeduses on ikka midagi muud kui see, et teed kodus tatraputru ja siis sööd seda silmad kinni. „Õhtusöögil pimeduses“ saab nii maitseelamuse kui ka oma meeli kõditada ning põnevaid uusi teadmisi.

Igal juhul soovitan minna kõigil ise proovima, mis meeled sellises pimeduses teevad. Lisaks muudele meeltele saavad ju hellitatud maitsemeeled ning kindlasti ei lahku seetõttu keegi rahulolematult.