"Tundub, et meile ainult oma pilgust ei piisa. Me ei suuda alati näha kõige olulisemat. Jüri Pootsmann on väga hea näide. Olime temaga harjunud: uus tulija, hea ja värske energiaga laulja, kes kõigile meeldib. Mehelik ja noor kutt laulis kihvti loo, natuke bondiliku nüansiga. Laulis Stig Rästa laulu! Kõik ju mäletasid, et aasta varem panid Elina [Born] ja Stig Eurovisionil nii ägedalt, et sõna otseses mõttes kogu Euroopa rääkis. Kõigil oli: vau, nüüd paneme veel paremini!" rääkis Normet.

"Aga asja ette valmistades näed, kuidas osa juppe ei taha puslesse sobituda. Pilt ei lähe kokku. Point oli selles, et meil oli selge suund: keerame bondilikkust juurde. Aga me ei olnud enam adekvaatsed aru saama, et siin on teatud konflikt: noor kutt ja Bond. Mis mõttes? Eurovisioni lava taga tulid teiste riikide inimesed mulle ütlema: kuulge, teil on uskumatu kombo. Teil on kutt, kes näeb välja nagu teismeline ja kellel on fantastiline madal hääl. Hoopis teistsugune, kui välimusest eeldaks. See oli võõra pilgu esimene kommentaar meie asjale. See on nüüd tagantjärele tarkus, aga vaat sellele oleks toona tulnud ehitada kogu number: Jüri tuleb lavale noore kutina, kelle hääl hakkab niimoodi mängima, et televaatajal Bulgaarias kukub seda kontrasti nähes/kuuldes teetass käest."