Milliste mõtetega loed sinu kohta paari päeva jooksul ilmunud artikleid?
Mingit erilist sõjaplaani ei ole. Nagu ikka huvitavamate teemade puhul, käin silmadega üle kommentaariumi, otsin sealt huvitavaid mõtteid ja mõttearendusi. See pool on mulle alati uudistekstist palju põnevam tundunud.

Sinust on seoses paari kurioosse juhtumiga ka minevikus ajakirjanduses juttu olnud, mis on nüüd sinu vastu keeratud. Õhtulehe allikas nimetas sind koguni narkomaaniks. Mis sa selle kohta ütled?
Olen aktiivne Internetikasutaja aastast 1995. Samal aastal käisin Tiigrihüppe ideekonkursil välja mõtte tekitada igale soovijale oma isiklik email. Eks digitaalset tolmu ole selle ajaga keerutatud omajagu. Ootan huviga, kes järgmise infokillu välja kaevab, ja mis tähenduse kollektiivne arheoloogia sellele omistab.

Meediakanalitest saab sinu teguviisi kohta erinevat infot. Kuidas siis lõpuks oli - kas kogemata jäi kätlemata või ignoreerisid Evelini sihilikult?
Selle kohta on tõepoolest mitmeid erinevaid hüpoteese püstitatud. Mulle meeldib neist enim järgmine: kummardasin balli perenaise ees, et teda tantsima kutsuda. Kuna avavalsi õigus kuulub peo peremehele, siis ma loomulikult ei saanud daami kätt vastu võtta. See oli selline mõttega tulevikku suunatud kutse.

Piraadipartei on avaldanud arvamust, et võlgned Evelin Ilvesele vabanduse. Kas kavatsed seda teha ja kui, siis kuidas?
Jah. Ja kavatsen temaga veel ka tantsida.

Mis sa arvad, kas ja kui siis kuidas mõjutab see seik sinu võimalikku avalikku tuleviku Eestis?
Varem või hiljem tuleb meil kõigil Eestist lahkuda. Küsimus on selles, kas Eesti tuleb meiega kaasa...

Kas sinu eesmärgiks oli peale presidendile suusõnalise sõnumi kohaleviimise meedias tähelepanu saada?
See on küsimus, mida kunstnikud on vältima õppinud. Amet õpetab. Aga ei, minu eesmärk oli algusest peale Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistada. Teha seda nii hästi, kui ma oskan.

Said seda tähelepanu igal juhul väga palju. Kas sinu arust aitas see su sõnumil kohale jõuda või mõjus vastupidi?
Telepoiss on võlupoiss... Aga panete tähele, et trükimeedia on kogu teema tegelikult küllaltki varju jätnud. Ma ei pane seda neile pahaks. Küll oleksin oodanud mõnel juhul pisut paremat ajakirjanduspraktikat, seda just musta materjali sorteerimise osas. Kurb on lugeda ametlikku teadaannet ja isiklikku hinnangut ühes lauses. Aga küllap on see poliitikamaailma igapäevane leib.

Kui saaksid teise võimaluse, kas siis sammuksid presidendipaari ette teisiti või teeksid kõik samamoodi?
Ootan huviga Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Nii särk kui mina ootame koos.

Kuidas sõbrad ja lähedased sinu vastuvõtule sissemarssimise ja käitumise peale reageerisid?
Ma vahest eksin siinkohal, aga korraks vähemalt tundub, nagu oleks õhk värskemaks läinud. Umbes nagu peale äikest.

Kas Kätlin Kaljuvee (presidendipaari kutsutud külaline, kelle kaaslasena Kaldalu vastuvõtule läks) on su peale pahane ka?
Viimati kui ma teda nägin, siis küll.

Veidi pärast Publikule vastuste saatmist postitas Meelis Kaldalu oma Facebooki lehele avaliku vabanduse enda kaaslannale, moekunstnikule ja illustraatorile Kätlin Kaljuveele, tuues ära ka viimase kommentaari toimunule.

"Ma ei olnud nõus saatma Meelis Kaldalut EV95 pidulikul vastuvõtul, kuna tema kirjeldatud kontseptsioon tundus mulle matslik ja vastuvõetamatu. Teisest küljest, kui selline matslik käitumine paneb mõtlema, siis ma loodan, et ta täitis oma ülesande – aidata mõista, et miski meie riigis on väga valesti ja panna meid iseendale otsa vaatama - kuidas me seda olukorda muuta saaksime," vahendas Kaldalu Kaljuvee sõnu.