Ada Lundver: mind kasutati Urmas Oti surmateatega alatult ära!
Ada nendib, et pärast seda võttis ta klaasikese kangemat ning vastas aina kõnedele.
„See oli hästi inetu, kuidas telekanalid mulle selga sõitsid. Ma olin šokis. Nii nõrk. Alkoholi võtnud. Kas nad ei näinud seda? Või hoopis nautisid seda?“ küsib Lundver õnnetult.
Lundver usub, et on momente, kus ajakirjanikud võiksid otsustada, kas inimene on võimeline intervjuud andma või mitte ja on olukordi, kus telemees võib valida, kas võtta kellegi meeleheide lindile ja lasta eetrisse või ei.
„Ma olen saanud pärast neid uudiseid nii palju riielda. Inimesed on mulle öelnud, et ma oleksin võinud enne intervjuud teha korraliku meigi. Aga ma olin šokis. Kas tõesti arvati, et panen roosa tuti pähe ja istun seal brokaatkleidis?“
Lundver leiab, et ajakirjanikud on läinud nii julmaks, et kui nad saaksid oma ema konservikarbis müüki paisata, teeksid nad seda silmagi pilgutamata.
Ada hakkab telefonis nutma ja ütleb: „Ma polnud Urmase sekretär, armuke ega abikaasa. Miks nad üldse minu poole pöördusid? Ma ei teagi, kas mina pean kellegi ees vabandama või peaksid nemad minu ees vabandama?“
Pärast väikest pausi sõnab Ada vaikselt: „Ei. Ma jään nende vabandust ootama.“