“Kas siis, kui oleme musta augu äärel, tulevad nad meie juurde, kaasas taskulamp või väreleva leegiga küünal, et meid tagasi valguse poole juhatada?” arutleb Galojan Trend24.ee rubriigis “Täna õhus”.

Galojan nendib, et teab isiklikust kogemusest, kuidas „sõbrad” võivad halbadel aegadel kaduda nagu jänesed üksteise järel mustkunstniku kaabusse. “Hea ongi, ütlen ma selle peale. Sest see on omamoodi kingitus. Suurpuhastus, kus saame üleliigse prügikasti viia.”

“Ma tean ka, et vahel võib parem sõber olla võõras kiirrongis, kes halvas sinu eest võitleb ning ulatab vihmavarju, et sind läbi äikese ja vihma koju sooja kaminatule juurde viia. Sest ta teab, mida tähendab vihma kätte jäämine. Ja kui sa seda juba tead, siis sa ei karda seda. Ega karda ka teisi aidata,” filosofeerib aina kõneainet pakkuv politoloog.

Galojani arvates ei tohi tõelist sõprust kunagi võtta kui midagi, mis on iseenesest mõistetav.