NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
10.08.2017 13:04
Mis värk selle Rujaga on? Igapäev ülistuslaul. Riiklik propagandatellimus? Vabandage, aga minu jaoks on see isegi kergelt alla keskpärase muusika, mida see punt tootnud on. Kellele see tsirkus?
10.08.2017 13:58
yoko valmiskampaania on ületanud kõik senised piirid. isegi partsi hiigelplakatid ning edgari prillid ja poksikindad on selle kõrval köömes.
10.08.2017 14:28
Jess, tuli ära! Kartsin juba, et täna Ruja ülistus uudist ei ilmutatagi, päev on päästetud.
10.08.2017 16:35
Võtke Mallukas kah reklaamplakatile
10.08.2017 23:29
kõrini juba sest jamast. (m54) pistke see omale sinna...
10.08.2017 23:40
vau, aga mul on olümpiamedal!
11.08.2017 01:55
Kui mingi seltskond, kes nagunii Ruja muusikani ei küüni ja kontserdile nagunii ei lähe võtab sõna, siis võiks ju küsida, et kui reklaami oleks vähem, et kas siis läheksite või?
Ja kuna te ka siis ei oleks läinud, siis ärge pritsige sappi.
11.08.2017 11:29
Miks on kommentaarid sellised, nagu on? Märksõna on kultuuriruum (millist muusikat kuulad, mida loed, kellega suhtled jne). Esimesi muusikalisi edetabeleid nägin alles 1978. a. TPI-s, need olid käsitsi ümber kirjutatud (tänud rokkaritele M.N. ja A.P) ja paljundatud brittide Melody Maker-i ja ameeriklaste Rolling Stone tabelid. Esimene toetas neil aegadel proge-rocki (Yes, Genesis), aga ka glam-rocki. Tuhanded tudengid lugesid neid, kuulasid lisaks nimetatud bändidele Pink Floydi, Zeppi, Queeni jne.. ja mängisid õhtuse õltsi kõrvale akustilistel kitarridel oma eeskujude muusikat, kuhu kuulus ka tolleaegne Ruja. Nõukogudeaegne surutis tekitas vastureaktsioonina janu kõrgkultuuri, s.h kvaliteetmuusika vastu.
Nüüdses piiritus vabaduses on asjad teisiti. Muusikalised arvamusliidrid Helen Sildna, Heidy Purga jt. on vanadele muusikagurudele (produtsendid, managerid, heliloojad, artistid) paljud uksed sulgenud. Positiivne pool on see, et andekad noored pääsevad esile, kuid kahjuks liiga lihtsalt. Nii mõnigi pullivend imestab isegi, kui järgmisse Eesti laulu vooru pääseb-- ja muusikaga on seal vähe pistmist. Tänapäeva produtsentidele on kama, kas müüb Cartoon või Anni-Tom, oluline on raha. Kunagised arvamusliidrid Olav Osolin, Tiit Karuks jne. püüdsid "metsa-ja soorahvast" muusikaliselt harida, täna ei tee seda keegi. Tulemus on see, et pringid kolhoositarid vihuvad kamaaruskit ja võtavad kuusevõsas viina; rullnokad aga kogunevad EDM festivalidele. Millist rock-i kuulab kõrgharidusega keskealine ja vanem põlvkond-- eks ikka intellektuaalsemaid asju (sinna ei kuulu Ruja 2. perioodi primitiivsed laulud, kuid ülejäänud looming küll).
    11.08.2017 14:10
    Vabandust, mõtlesin 3.perioodi.
    11.08.2017 14:16
    kuule primitiiv - küsimus on reinukese isikus. Kui härra lendas Rujast Ameerikasse, kuna siin konnatiigis, sellist labast poppmuusikat teha, on geeniusele solvav siis jumal temaga. Aga ärgu palun tulgu nüüd tagasi, rinnale prõmmima kui äge tema (st. Ruja) tegelikult ikka oli.
    Ja miks eraldi Ruja kuulata? Deep Purpled, Jethro Tullid, Doorsid, Jefferson Airplaned, Arhtur Brownid, Lou Reedid, Hendrixid jne. Lisaks hulk tundmatuid üheplaadipärleid seitsmekümnendatest.
    11.08.2017 20:49
    Ilus jutt selle Ruja ja muu kohta aga tuleme nüüd maapeale tagasi. Tegu on väga kitsa ringi inimestega teatud vanusegrupist. Enamus inimesi teab seda Rujat ja ütleb, et ok, ta võib ju olla ja kui ilus ilm, siis võibolla läheme perega tüüpilisele a. Valmise kontserdile. Nimetada nüüd seda väga geniaalseks ja omastarust muusikaliseks kõrgklassiks on ikka üle pingutatud. Olete nagu tüüp mehi kes iga kord kui ennast täis joovad, hakkavad oma sõjaväest rääkima. Elu on vahepeal edasi läinud ja on ka muid geniaalseid muusikuid peale tulnud. Olgu või Orelipoiss, iga ühe jaoks on oma geniaalsus.
    Point on selles, et oma "selgelt üle keskea" inimestele mõeldud kampaaniaga lükkate te viimased unustuste hõlma vajuvad muusikud veel rohkem sügavale võsasse peitu. Osolini suguseid on ju tore vaadata kui vitaalseid vanureid, aga sellega asi piirdub. Kahjuks ei suuda ka tema ajaga kaasas püsida. Ainus kes teist veel ruulib, on Mart Juur.
11.08.2017 17:16
Alla viiekümbine : Sinu solvumine Reinu teemal on tegelikult kogu Eesti rahva (s.h. minu ) solvumine, sest "uks käis prõmmuga kinni". Lahkujaid on läbi aegade olnud palju: folklauljad Valdo Randpere ja Leila Miller, siis Heidy Tamme, Andres Põldroo, Endel Jõgi, Tõnu Aare, Tõnis Mägi, Joel Steinfeld, Urmas Alender jne. jne. Teistega läks asi viisakalt, kuid R.R. jama oli see, et klaverile mõeldud raha läks auto ostuks ja sellest tuli Neeme Järviga väike jama. Kuid anno domini 2017 võiks lõpuks andeks anda.
Muide Sinu nimetatud artistide plaadid on mul kõik olemas ja meeldivad, välja arvatud Arthur Brown ja Lou Reed. Brownil on küll hea/võimas hääl, kuid muusika tervikuna on imelik (kuigi mõjutas hilisemat proge-rock-i). Kuid Lou Reedi kohta ütlen endise muusikuna nii: tore mees, aga kahjuks laulda ja pilli mängida ei oska, kohe üldse mitte.
PS! Enamus asju kõlab LP-delt paremini, kui CD-delt.
    11.08.2017 22:24
    sa Arthur Browni esimest plaati oled kuulnud? "The Crazy World of Arthur Brown" oli pigem psühhedeeliline, seal säras ka hiljem "Atomic Roosteris" klahvpille mänginud Vincent Crane. Suht kergesti kuulatav oli.
    Lou Reed ei osanud ka Andy Warholi arvates laulda. Sellepärast see Nico "The Velvet Undergroundi" toodigi.
    11.08.2017 23:26
    A.B. esimene plaat on üsna hea ( mida rohkem kuulad, seda paremaks läheb), probleem on selles, et sarnase muusika juurde jõudsin mentaalselt ca 10+ aastat peale plaadi ilmumist. Ja siis olid meie sõpruskonna jaoks "rasked ajad"- raskem rock pidi maailmas taanduma disco-muusika ees. Milliseid tuliseid vaidlusi me pidasime, et "discot maha teha ja rocki ülistada". Aga iga muusikateemalise vaidlusega on nii, et argumendid ei aita, vastaspool ei kuulagi sind lõpuni, vaid konstrueerib poole jutu pealt juba oma vastulauset valmis. Suureks löögiks meie pundile oli see, kui isegi Queen hakkas tegema sousti : diskolugu Radio Gaga, funk-lood Body Language ja Another one bites the dust. Sain lõpuks aru, et ka nemad tahtsid "leivale vorsti peale panna2. Kõike ei jõua ega suuda kuulata. Aastatel 1983-85, kui ise bändis mängisin ja lindistasin, oli muusika 3/4 -ndikku mu elust, nüüd on 1/3 . Paratamatus on see, et kui tuli rock, pidi blues veidi taanduma, kui tuli disco, pidi rock veidi taanduma. Aga head asjad jäävad ja neid kaverdatakse tänagi.
11.08.2017 20:46
tahaks kuulata lugu Aafrika mehed mis on nüüd igalt poolt eemaldatud nagu ise paremad oleksite
11.08.2017 21:39
Aitab küll sellet rujast jurast keegi ei taha seda kuulata!
06.09.2017 20:18
No ei väsita ikka ära. Ikka möla edasi. Ruja-keelatud jne. Kus nõgiste on?Pidi olema ju geenius. Mingi noor laulutont ütles. Tuttavate värk. Kõige parem oli ikka nõgiste pilt lauluväljaku kontserdist. Nagu supermuusik,jumalus. Naera pikali. Jobude kari. Oli täiesti keskpärane punt Eestis. Muust maailmast rääkimata. Nüüd nn.ööbikud üritavad esitada vanu laule,et nats kaardile saada. Imal. Vallatud vestid ka oli. Täitsa ajuhiiglased. Täismehed. Vallatud vestid. Tolad. Ennast imetlevad. Pange Georg Otsa plaat mängima. Selle järgi kasvõi Zeppelini Kashmir jne. Jne.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega